Algamas on pesitsushooaeg

Eesti metsades ja puistutes pesitseb umbes 100 linnuliiki ja hinnanguliselt 70% kõigist haudelinnupaaridest. Meie metsalinnustik on rikas tänu mitmekesistele metsakooslustele ja Eesti soodsale geograafilisele asendile.

Just nüüd on algamas ka lindude pesitsushooaeg. Nii mõnedki linnud on juba pesa loonud, suurem pesitsuse algus on aga kohe-kohe käes. Ja kuigi enamik metsaomanikke kevadeks suuremaid raietöid ei planeeri, tuleb siiski ettevaatlik olla – pesitsevate lindude häirimine ja pesade kahjustamine on rangelt keelatud!

Küll aga saab veel praegu teha midagi ära kodude läheduses pesakastides peatuvate lindude heaks.

Kuna linnud ise oma pesakaste ei puhasta, on see inimese kohustus. Praegu on viimane aeg see töö ette võtta, enne aga tuleb kontrollida, ega keegi ole siiski pesakasti juba sisse kolinud.

Pesakasti puhastamisel tuleb kogu vana pesamaterjal kastist välja tõmmata, kokku koguda ja ära põletada. Väga põhjalikud aednikud on vahel ka pesakasti seest leeklambiga üle käinud, et kõik parasiitide jäägid ära põletada, aga üldiselt aitab ka pesa tühjendamisest.

Pesakaste tühjendada ja puhastada on hea, kui tehtud on avatav pesakast. Kõige mugavam on pesakasti puhastada siis, kui saab avada selle külje. Nii pole vaja pesakasti puhastamiseks ka alla võtta.

Pesakasti puhastamine pole alati just kõige meeldivam töö, kuna pea pooltes pesakastides võib olla haudumata mune või surnud linnupoegi, kuid samas ka põnev – just siis saab teada, kes on pesakastis pesitsenud. Näiteks rohukõrtest ja udusulgedest pesa on tihase, õhukestest männikoortest aga kärbsenäpi oma.

Pesakastide uurimisel tuleks vaadata ka seda, kas pesa on olnud üldse asustatud. Kui seda pole tehtud juba kaks-kolm aastat järjest, tuleks mõelda pesakasti ümberpaigutamisele – ilmselt pole praegune asukoht lindudele sobiv. Kui aga pesitsuses jääb vahele üks aasta, pole põhjust muretseda – ka looduslikke pesitsuspaiku ei kasutata igal aastal järjest.