• Metsaühistu® Archives - Page 19 of 40 - Metsaühistu

Rohkem kui 5000 metsaomaniku on usaldanud Metsaühistut

Metsarikka riigina on Eestis palju metsaomanikke. Suurmetsaomanikke on vähe ja lõviosa meie 100 000 erametsaomanikust on väikemetsaomanikud – keskmine metsaomand Eestis jääb 8-10 hektari vahemikku. Eestis on hinnanguliselt kuni 40 erinevat erametsaomanikele suunatud organisatsiooni, liitu, ühingut ja seltsi. Kolm aastat tagasi loodud Metsaühistu võrgustikku kuulub täna kaheksa piirkondlikku metsaühistut, millega on liitunud rohkem kui 5000 erametsaomanikku. Kolme aasta jooksul on liikme...
Loe edasi

Metsaregister kui Eesti metsade andmeallikas

Õige tihti viidatakse metsast rääkides andmete allikana metsaregistrile. Tegemist ongi kõige olulisema allikaga, kuna metsaregistrisse koonduvad andmed kõigi Eesti metsade kohta – olgu need siis era- või riigimetsad. Metsavarude arvestuse riiklik register ehk metsaregister asutati vabariigi valitsuse 7. oktoobri 1999. a. määrusega. Registri eesmärk on pidada arvestust metsa pindala, tagavara, paiknevuse ja seisundi üle ning teha andmed kättesaadavaks. Registri objekt on metsaeraldis: m...
Loe edasi

Piirangud, millest metsaomanik midagi ei tea

Eestimaa Looduse Fond on üksikute metsa inventeerimisandmete baasil koostanud andmestiku metsaosadest, kus nad arvavad olevat vääriselupaiga tunnuseid. Selline andmestik on nende poolt saadetud ka puidutöötlemisettevõtetele, kes - omades üldjoontes FSC sertifikaati ja järgides sealseid nõudeid - ei saa nendelt metsaosadelt raiutud puitu osta sõltumata sellest, kas seal päriselt vääriselupaik on või mitte. Neid alasid ei ole seni piisava põhjalikkusega inventeeritud. Kas ka Sinu metsa...
Loe edasi

Püsimetsandus vajab häid metsandusteadmisi

Viimasel ajal on Eestis hakatud rääkima rohkem püsimetsandusest. Tegu on metsamajandamise viisiga, mille käigus ei tehta (vähemalt teoreetiliselt) kunagi lageraiet. Puid raiutakse vaata et ühekaupa ning vastavuses metsas olevate puude vanuseklassiga – nooremaid rohkem ja vanemaid vähem. Mets uueneb ise pidevalt looduslikult. Püsimetsandust on kiidetud kui loodussõbralikku metsamajandusviisi, mis tagab metsade püsivuse ja sealse elurikkuse. Majanduslikku tulu saavat metsaomanik üksikute ...
Loe edasi

Läheneb metsameetme toetuse tähtaeg

Sel aastal on metsameetme (Metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetus) toetuse taotluste vastuvõtutähtajad varajased. Erametsakeskus alustab taotluste vastuvõttu juba 5. veebruaril. Kuna metsaühistute ühistaotlused tuleb esitada 25. veebruariks, esita oma taotlused metsaühistule varakult. Sel aastal toetatakse:
  • Hooldusraiet kuni 30-aastases puistus (toetuse suurus 159 €/ha)
  • Kasvavate puude laasimist (toetuse suurus 102 €/ha)
  • ...
    Loe edasi

Kevadiste metsataimede järele on nõudlus ülisuur

Keskühistu Eramets poolt läbi viidav metsataimede ühistellimuse vahekokkuvõte näitab, et erametsaomanikud on metsauuendusest väga huvitatud. Taimede ühishanke läbiviimisega tegelev Keskühistu Eramets tegevjuht Priit Jõeäär sõnas, et mitmete taimesortimentide mahud on praeguseks juba läbi müüdud. Keskühistu Eramets tegeleb praegu lisataimede hankimisega. Metsaomanikud, kes soovivad kevadel metsa uuendada, aga ei ole veel metsaühistule oma taimesoovidest teada andnud, ei pruugi soovitud l...
Loe edasi

Guido Ploompuu – ühistegevuse usku metsamees

Üldlevinud arvamuse kohaselt on metsamehed suured individualistid – vaiksed ja omaette nohisejad. Kindlasti on ka selliseid, kuid enamasti see arvamus tõele ei vasta – metsamehed on hoopiski väga varmad koostööd tegema. Ega muidu oleks ühistegevus metsameeste seas laialt levinud ja üha arenev. Üks Eesti erametsaomanike koostöö edendaja on elupõline metsamees Guido Ploompuu, kes on olnud nii Erametsaliidu kui ka Keskühistu Eramets alguse juures. Ja mitte ainult olnud – aastatel 1993-2008...
Loe edasi

Maamessil kohtud ka Metsaühistuga

Juba järgmisel nädalal algab Tartus aasta suursündmus Maamess. Kolmel messipäeval (25-27. aprillil) ootab sind endaga kohtuma ka Metsaühistu. Oleme messikeskuse A-hallis koos Erametsakeskusega. Otsi üles metsaomanike kohtumispaik! Metsaühistu boksis saavad vastuse kõik sinu metsanduslikud küsimused. Messil räägime põhjalikult metsauuendamisest, kõik soovijad saavad ka ise meie boksis proovida istutustoruga istutamist. Ja muidugi räägime kõike Metsaühistu kohta – miks tasub ühistusse kuu...
Loe edasi

Taimede istutamiseks vali õige tööriist

Käes on kevadine metsa istutamise aeg. Selleks, et väärtuslik ja õrn puutaim metsas ka tulevikus jõudsalt kasvaks, on istutamisel vähemalt sama oluline kui õige aeg ja istutustehnika ka õige tööriist. Metsataimede istutamiseks tuleb tööriist valida selle järgi, kas istutatakse paljasjuurseid taimi või suletud juurekavaga nn „potitaimi“. Esimesel juhul tuleks istutamiseks kasutada (istutus)labidat, maakirvest või istutuskiilu, potitaimi istutatakse istutustoruga. Istutustoru Istutust...
Loe edasi

Puiduturg on kerges languses

Käesoleva aasta algusest on puiduturgu tabanud kerge langus ning eelmise aasta rekordhinnad on veidi langenud. Samas püsivad lehtpuupuidu hinnad ja ka küttepuidu hind on väikesest langusest hoolimata endist viisi hea. Okaspuupalkide hinnad on esimeses kvartalis kergelt kahanenud. Männipalgid on odavnenud umbes 2,5%, kuuse standardpalk 2% ja kuusepeenpalk 2,5%. Eelmise aasta märtsiga võrreldes on tänavu standardpalkide hinnad väheke plussis ja peenpalkide hinnad samavõrra miinuses. Mõne ...
Loe edasi