• Metsaühistu® Archives - Page 16 of 40 - Metsaühistu

Võrumaa Metsaühistu tutvus miniharvesteriga

Maikuu algul viis Võrumaa Metsaühistu läbi miniharvesteri õppepäeva. Ühiselt tutvuti ka harvendusraieteks sobiva Usewoodi masinaga. Erki Sok Võrumaa Metsaühistust rääkis, et huvi masina vastu oli üsna suur, õppepäeval osales mitukümmend metsaomanikku ja metsafirma esindajat. Usewoodi miniharvester on üsna tilluke – kaalu alla kahe tonni ja laiust vaid poolteist meetrit. See aga tähendab, et masinale pole vaja laiu kokkuveoteid ja liikuma pääseb ta pea igasuguses metsas. Sok lisas, et k...
Loe edasi

Tutvus metsaga peab algama varakult

Aprill ja maikuu algus oli Põlva Kooli neljandatele klassidele teistmoodi – kõik viis klassitäit neljandikke külastasid Lahemaad – Sagadi metsamuuseumi ja looduskeskust. Põlvamaa Metsaühistu korraldamisel oli lastel võimalik osaleda kahes õppeprogrammis. Neljas D ja E said osa kodupaiga lindude programmist ja A, B, C, F ja G klass osalesid programmis Puudest algab mets. Puudest algab mets programmis osalesid aprillikuu viimasel päeval A ja G klassid. Laste päev algas juba hommikul – Põl...
Loe edasi

Kuidas eristada pohla ja leesikat?

Valmivaid pohlamarju otsivaid korilasi võib segadusse ajada ka üks teine, välimuselt üsna sarnane metsamari – leesikas ehk seapohl (ka tedrepohl, liivikas jmt). Söödav mari seegi, kuigi moosi leesikamarjadest ei tehta. Leesikas on hoopis rohkem tuntud kui ravimtaim, üsna levinud on teadmised leesikalehetee kasulikkusest. Põhiliselt kasutatakse leesikaleheteed neeru- ja põiehädade puhul, aga tee aitab ka seedehäirete puhul, näiteks kroonilise kõhukinnisuse leevendamiseks. Palju ei tohi l...
Loe edasi

Metsa võib istutada ka sügisel

Kuigi metsaistutamine toimub peamiselt kevadel, on järjest levinum ka sügisene metsauuendus. Kõigil, kel jäid kevadel taimed istutamata, soovitame kaaluda metsauuendust sügisel. Istutustöödega alusta juba augusti lõpus Sügis sobib väga hästi kuuseistikute istutamiseks. Istutustöödeks parim aeg on augusti lõpust kuni septembri lõpuni, soodsate ilmaolude puhul võib istutada ka oktoobris. Kui aga öökülmad saabuvad oodatust varem, tuleb istutustööd lõpetada. Sügisel võib kuivades k...
Loe edasi

Läheneb metsa inventeerimise toetuse tähtaeg

Metsaomanik, kui oled lasknud oma metsa inventeerida ja teha metsamajandamise kava, saad taotleda metsa inventeerimise toetust. Võta kohe ühendust Metsaühistuga, sest aega vajalike dokumentide esitamiseks ja taotluse koostamiseks on 10. detsembrini. Inventeerimise toetus:
  • Toetuse suurus on 10 eurot inventeeritud metsamaa hektari kohta.
  • Toetust saab taotleda ainult läbi metsaühistu.
  • Toetust saad taotleda, kui metsa inventeerimise andmed o...
    Loe edasi

Erametsaomanikel on võimalik taotleda väga erinevaid toetusi

Eesti erametsaomanikele suunatud toetused on väga erinevad ning katavad laia metsatööde spektrit. Toetusi tutvustasid lähemalt ka hiljutisel EPA-messil Metsaühistu esindajad Ülle Läll ja Atso Adson. Järgnev ülevaade sisaldab ka seal kõlanud mõtteid. Praegu kehtib Eestis kord, mille alusel on võimalik taotleda üle kümne erineva toetuse. Ametlikus keelepruugis on nende toetuste eesmärk „soodustada ja edendada puistute uuendamist ja hooldamist ning aidata kaasa pärandkultuuri säilimisele j...
Loe edasi

Algas metsa uuendamise toetuse taotlemise aeg

22. novembrini ootavad Metsaühistud metsaomanikelt taotlusi metsa uuendamise toetuse saamiseks. Kui ka sinul on õigus toetust saada, võta kiiresti ühendust oma metsaühistuga, et taotlus ära vormistada. Metsa uuendamise toetus on kujunenud üheks olulisemaks toetusliigiks, millega toetatakse maapinna ettevalmistamist, metsakasvukohatüübile sobivate metsapuutaimede soetamist, taimede istutamist ja metsapuutaimede hooldamist kultuuri rajamise aastal ja sellele järgneval kolmel aastal. Hoold...
Loe edasi

Puiduhinnad jätkavad langemist

Kui aasta tagasi oli puiduturul valitsevaks trendiks imeliselt kõrged hinnad, siis praeguseks on olukord muutunud – pea kõikide sortimentide hind on jätkuvalt kerges languses. Võrreldes eelmise kvartaliga  on hinnatrend laias laastus sama. Aastataguse ajaga võrreldes on aga märgatavalt odavnenud männi- ja kuusepalk, samuti männi ja kuuse peenpalk. Aastaga on nende sortimentide hinnad langenud 10-14%, mis metsaomanikele tähendab ligi kümneeurost väiksemat tulu tihumeetri kohta. Kase jäme...
Loe edasi

Pühapäevane sügistorm räsis ka metsi

Pühapäevane sügistorm ei jätnud vaid kümneid tuhandeid peresid elektrita, vaid kahjustas ka metsa. Kui suurel määral, on esialgu veel raske hinnata, kuid ennustada võib, et nii Saaremaal kui Lõuna-Eestis on metsad kannatada saanud. „Käisin oma metsa vaatamas, ikka üsna palju puid on maas,“ rääkis Erki Sok Võrumaa Metsaühistust. Ta lisas, et torm murdis puid seekord vähemalt Võrumaa lõunaosas peamiselt ühe-kahekaupa. „Teede ääres siin-seal on ikka puid maas, kokkuvõttes päris hulga,“ lis...
Loe edasi

Paljukirutud hall lepp peidab endas mitmeid väärtusi

Kui rääkida mõne metsaomanikuga väärtuslikest puudest, siis hall lepp reeglina jutuks ei tule. „Pasklepp,“ ütleb nii mõnigi põlastavalt. Midagi tast ei saa ja kasvab võsana ka igale poole. Aga kas hall lepp on siiski nii põlastusväärne? Tegelikult on ka hallis lepas peidus palju väärtusi. Esiteks on hall lepp meie kõige kiirekasvulisem looduslik puuliik. Hall-lepikute keskmine aastane tüvepuidu juurdekasv erametsades ulatub 7,3 tihumeetrini hektaril (aastaraamat “Mets 2001” andmetel). J...
Loe edasi