Margus Timmo – Setomaa arendaja ja metsaomanik

Kui lüüa interneti otsingumootorisse sisse nimi Margus Timmo, saame teada, et tegu on ettevõtja, Setomaa arendaja ja mustasõstrakasvatajaga. Seos metsandusega aga niisama lihtsalt tema puhul ei leia. Ometigi on Margus Timmo üks neist paljudest Eestimaa metsaomanikest, kelle mets on väike ning mida tasub majandada metsaühistu abil. „Huvitav, miks see metsaosa nii tähelepanuta on jäänud?“ esitab Margus Timmo iseendale küsimuse, kui juhtida tema tähelepanu varju jäänud metsaomaniku-rollile...

Teise kvartali puiduturul olid tegijad kasepakk ja kasepalk

Kui 2020. aasta esimeses kvartalis püsisid puiduhinnad võrreldes 2019. aasta lõpuga sarnasel tasemel, siis teises kvartalis toimus muudatusi rohkem. Võrreldes eelmise kvartaliga on männi jämepalkide keskmine hind püsinud praktiliselt muutumatuna, kuid männi peenpalkide tihumeetri hind on langenud 3-4 eurot. Suurem langus on tabanud kuuse jäme- ja peenpalke, mille tihumeetri hinnad on langenud 4-5 eurot, kirjutab II kvartali puiduturu ülevaates metsandusspetsialist Heiki Hepner (OÜ Tark M...

Mustikamuru ja puhkemets pakuvad elamusi

Kui tavapäraselt püüab metsaomanik kasvatada oma metsas võimalikult ilusat palki või jätab ta metsa hoopiski hooldamata, siis Võrumaa metsaomanik Aigar Paas on valinud teise tee. Tema metsahoolduse eesmärk on kujundada häid emotsioone ja elamusi pakkuvat metsa. Selleks on Aigar oma turismiettevõtte – Pullijärve puhkeküla ümber olevas metsas teinud eelkõige valgustus- ja kujundusraieid. Aastaid kestnud töö on andnud tulemusi ja nüüd saab ta  külastajatele demonstreerida väga erilist muru...

Toomingamarjad aitavad kõhuhädade korral

Maikuu, suur toomepuu, uhke ja õisi täis… laulis Heli Lääts omal ajal. Kevadel, eriti maikuus, paistab toomepuu ehk harilik toomingas hästi silma. Valgete õite meri ei jää tähelepanuta. Võrdlemisi hästi tuntakse ka toominga sitikmusti vilju, rahvapäraselt marju, mille aeg on suvel. Ja metsamehed kiruvad toomingat aasta ringi, sest see puu kasvab visa võsana kiiresti kõigile raiesmikele ning haarab endale vee ja valguse traditsiooniliste metsapuude eest. Toomingas on meie põline kaaslan...

Angervaks on väetaim

Kui otsida meie loodusest ühte tõelist väetaime, siis kindlasti kandideeriks sellel nimetusele ka harilik angervaks. Ehkki ükski meie metsloom peale kopra angervaksa ei söö, on tegu suurepärase ravimtaimega. Läbi suve õitsev kreemikate õitega taim on muuhulgas ka esimeseks aspiriini allikaks. Angervaksa äratundmine peaks olema võrdlemisi lihtne – taime lõhn on magus, uimastav, mõnele inimesele meenutab kaneelisaia lõhna. Kasvab ta niiskemates paikades, jõe- ja järvekallastel, aga ka tee...