Uudised - Metsaühistu

Maamaks kujuneb keeruliselt

Maamaks on seadusega kehtestatud riiklik maks, millega maksustatakse kogu maa va selline maa, kus majandustegevus on keelatud. Maamaks laekub täies ulatuses kohaliku omavalitsuse eelarvesse ning maksu suurus sõltub maa maksustamishinnast ning maksumäärast. Maamaksusumma arvutatakse ja maamaksuteade moodustatakse 1. jaanuari andmete põhjal. Teatavasti toimusid maamaksu arvutamise põhimõtetes olulised muudatused....
Loe edasi

Kuuse-kooreürask pole kuhugi kadunud

Juba mitmed aastad on paljud metsaomanikud olnud hädas kuuse-kooreüraskite massilise levimise ning sellest tingitud metsakahjustustega. Kätte on jõudnud aeg, kui kindlasti tasub oma mets üle kontrollida. Kuuse-kooreürask on viimastel aastatel andnud mitmeid põlvkondi ning praegusel aastaajal on valdavalt tuvastatavad sellised puud, mis on asustatud teise põlvkonna poolt eelmise aasta teises pooles. Soovitame kõigil ...
Loe edasi

Põhja-Eesti Metsaühistul täitus 20 tegevusaastat

14. veebruaril 2004. aastal asutati Arved Viirlaiu nimeline Põhja-Eesti Metsaühistu ning tänavu tähistatakse oma 20-ndat tegevusaastat. Alguse sai ühistu Kose vallast praeguse juhi Kalle Põld eestvedamisel, alustajaid oli kolmekümne inimese ringis. Ühistu on hiljem kasvanud läbi liitumiste teiste väiksemate ühistutega nii Harjumaalt kui Raplamaalt. „Sel ajal oli väiksemate ühistute liitumine suuremateks üsna aktiivne,“ meenutab Põld.  „2010. aastal liitus meiega Kloos...
Loe edasi

Sundvaldus – tähtajatu kitsendus sinu maale

Eestis toimub ruumiline planeerimine riiklikul ja kohalikul tasandil. Teatud olukordades võib riik, aga ka kohalik omavalitsus vajada maad mingite avalike huvide tagamiseks. Olgu see siis tehnovõrkude või -rajatiste ehitamine, eratee avalik kasutamine või muu sarnane eesmärk. Sellistel puhkudel võivad nad seadusega sätestatud ulatuses rakendada kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS) võimalusi. Sundv...
Loe edasi

Maaparandussüsteemide arvele võtmise muudatused ja infopäev

Metsade kuivendamine on metsamajanduslik võte, millega parandatakse metsamulla hapnikuga varustatuse tingimusi läbi selle, et liigne vesi juhitakse kraavide abil suublatesse (jõed, järved). Eestis on metsade kuivendamisega tegeletud juba üle 100 aasta ning vajaduse on tinginud see, et sademete hulk ületab meil aurumist. Umbes 100 ja rohkem aastat tagasi kuivendati peamiselt põlde ja heinamaid, sest need olid aktiivs...
Loe edasi