Uudised - Metsaühistu

Võrumaa Metsaühistu juht Erki Sok: kurb, et metsandussektorit alusetult halvustatakse

Viimasel ajal kuuleb päris tihti halvustavaid arvamusi metsameeste tegevuse kohta. „On ääretult kurb, et metsandussektorit nõnda alusetult halvustatakse. Seda enam, et paljudel sõnavõtjatel puudub igasugune seos metsaga ja teadmised metsa majandamisest,” nendib Võrumaa Metsaühistu juht Erki Sok.„Enamik halvustajatest isegi ei tea, mida üks või teine metsanduslik termin tähendab. Aga seda „teavad“ enda arvates väga hästi, mis metsas kõik halvasti on,” ütleb Sok...

Hooldusraie suurendab metsa tulevikuväärtust

Metsa hooldamise eesmärgiks on peapuuliigi puudele soodsate kasvutingimuste säilitamine, mille käigus eemaldatakse kasvu segav rohurinne ja kiirekasvulised väheväärtuslikud puuliigid. Hooldusraie on üks põhilisi metsakasvatuslikke tegevusi, mida tehakse selleks, et metsa tulevikuväärtust kasvatada. Hooldusraietega[1] suunatakse peapuuliigi kasvu ja arengut nendele kasvamisruumi and...

Aasta puu tamm ja tema raviomadused

Tänavune aasta puu on teistkordselt harilik tamm. Aasta puu oli ta ka 26 aastat tagasi, 1998. aastal. Tamm (lad k. Quercus) on pöögiliste sugukonda kuuluv kõige liigirikkam puude perekond – ligikaudu 500 liiki ja umbes 180 nendevahelist hübriidi. Tammesid väärtustatakse kõrgelt – nii haljastuses kui puidutööstuses. Meie kodumaine harilik tamm on pikalt leidnud kasutamist ka tema raviomaduste tõttu.

Prügi metsa all – maaomaniku kohustus ja peavalu

Kuigi eestlased on leiutanud nii koristustalgud kui Maailmakoristuspäeva, ei paista kahjuks see sageli meie metsadest välja. Jätkuvalt leidub inimesi, kes viivad oma ehitusjäätmed, olmejäätmed, vana mööbli või lihtsalt prügi metsa alla. Keskkonnaameti sõnul on trend viimastel aastatel kasvav. Metsaomanikule on isetekkeline prügihunnik paras peavalu – nimelt lasub prügi koristamise vastutus jäätmeseaduse kohaselt maa...

Eestimaa, ikka see kõige-kõigem riik maailmas

Yale’i ja Columbia ülikoolide koostatava keskkonnategevuse tulemuslikkuse indeksi (environmental performance index) alusel on just Eesti teinud 180-st hinnatavast riigist kõige enam edusamme keskkonnaseisundi parandamisel. Suurima panuse sellesse tulemusse on andnud meie energeetikasektori heite vähenemine. Aja jooksul on vähenenud põlevkivi osakaal energiatootmises, paranenud on efektiivsus.