erametsaomanik Archives - Metsaühistu

Staažikas metsaühistu liige metsaomanik Jüri Kriisemann

Kui praegu on Eestis ligikaudu 12% erametsaomanikest liitunud metsaühistutega, siis kümme aastat tagasi oli see protsent tunduvalt väiksem – vaid 2,6% erametsaomanikest osales ühistegevuses. Samas võib öelda, et kes kord ühistuga liitunud, see enam sealt ei lahku! Nüüd, kui tähistame Metsaühistu kümnendat juubelit, otsisime üles metsaomaniku, kes Metsaühistusse, täpsemalt Põhja-Eesti Metsaühistusse on kuulunud kümme aastat. Harjumaal elav Jüri Kriisemann kinnitas, et tookordset otsust p...

Keskmine metsaomanik aastal 2009

Milline on Eesti keskmine erametsaomanik? Sellele küsimusele vastas Metsaühistu läinud aastal, kui panime kokku koondportree Aivar Tammest – Harjumaal elavast erametsaomanikust. Nüüd vaatame aga kaugemale ajalukku ja portreteerime Andres Tamme – keskmist metsaomanikku aastast 2009. Etteruttavalt võib öelda, et erinevusi Aivarist väga palju ei ole, eriti mis puudutab metsaomandit. Andrese elluäratamiseks kasutasime aastaraamatu Mets 2009, uuringu „Eesti erametsaomandi struktuur ja kasutam...

Margus Timmo – Setomaa arendaja ja metsaomanik

Kui lüüa interneti otsingumootorisse sisse nimi Margus Timmo, saame teada, et tegu on ettevõtja, Setomaa arendaja ja mustasõstrakasvatajaga. Seos metsandusega aga niisama lihtsalt tema puhul ei leia. Ometigi on Margus Timmo üks neist paljudest Eestimaa metsaomanikest, kelle mets on väike ning mida tasub majandada metsaühistu abil. „Huvitav, miks see metsaosa nii tähelepanuta on jäänud?“ esitab Margus Timmo iseendale küsimuse, kui juhtida tema tähelepanu varju jäänud metsaomaniku-rollile...

Valgamaa Metsaühistu

2003. aastal panid Valgamaa Metsaühistule aluse vaid seitse metsaomanikku. Neljateistkümne aastaga on metsaühistu kasvanud kordades – liikmeid on praeguseks üle neljasaja ja metsaomanikele pakutakse kõiki vajalikke teenuseid. Ühistu liikmete arvu kasv moodustab graafikul l...

Jätkusuutlikku metsandust saab edendada iga metsaomanik

Läinud aasta lõpul arutati Eesti ühiskonnas aktiivselt metsanduse jätkusuutlikkuse üle. Teema puudutab ka erametsaomanikke. Eesti Maaülikoolis toimunud seminaril „Kas Eesti metsamajandus on jätkusuutlik?“ käsitles teemat Maaülikooli metsakasvatuse vanemteadur Raul Rosenvald. Eesti Maaülikooli metsakasvatuse vanemteadur Rau...

Kodukits võib metsas palju kahju teha

Põlvamaa Metsaühistu metsameistri Erki Vinni ja jahimehest metsandusspetsialisti Priit Põllumäe muutsid mõtlikuks pildid ühest kahjustatud metsast. „Kummaline kahjustus, oleks nagu põder, aga midagi on teisiti,“ sõnas kogenud metsamees. „Seda on teinud uluk, aga missugune…,“ jäi ka asjatundlik jahimees mõttesse. Vinni ja Põllumäe ei eksinud, kahjustajaks ei ole tõesti põder, vaid hoopis kodukits. Kodukitse üheks lemmikroaks on puude võrsed, lehed ja koor. Söögiks kõlbavad peaaegu kõik p...

Loodusliku jõulupärja järele mine metsa!

Jõulukuuse kõrval on üheks laialt levinud jõulukaunistuseks jõulupärg. Pärja võib osta, kuid hoopis elamuslikum on see ise valmistada. Looduslik jõulupärg püsib kaua kaunis. Kogu pärja materjal võiks olla looduslik – aluseks pajuvitstest rõngas, põhimaterjaliks kuuseoksad, kaunistuseks käbid, samblatutid, kuivatatud marja...

Kuidas valida jõulukuuske?

Õiged Eesti jõulud mööduvad ikka kauni jõulupuu seltsis. Jõulukuuse valimine pole keeruline, kuid omad reeglid on siingi. Esiteks tuleb otsustada, kas minna jõulukuuse järele metsa või osta see mõnelt müügiplatsilt. Ise kuuske metsast otsides tuleb aga meeles pidada, et selleks peab olema metsaomaniku luba. Erametsast kuuse saamiseks tuleb puu võtmise koht ja tasu kokku leppida metsaomanikuga, riigimetsaga seonduvat korraldab RMK. Kuuse leidmisek...

Metsaühistute ühine kaubamärk sai aastaseks

25. jaanuaril 2016 otsustas Keskühistu Eramets juhatus, et kuuel metsaühistul on õigus kasutada kaubamärki Metsaühistu. Esimeseks aastapäevaks on kaubamärgi kasutajaid kokku kaheksa. Kaubamärk Metsaühistu on Eesti erametsanduses metsaomanike organisatsioonide uudne ühtse tegevuse vorm. Märgiga on liitunud seni eraldi tegutsenud organisatsioonid, kelle liitumise põhitingimuseks on olnud teatud kindlate teenuste ja tunnuste olemasolu. Sisuliselt tähendab see, et eeldatakse ühistu ...

Läänemaa Metsaühistu valmistub kevadiseks metsauuendamiseks

Läänemaal Noarootsi vallas võis eelmisel nädalal uudistada võimsate masinate tööd raielankidel. Tegu polnud siiski metsalangetamisega, vaid uue metsa kasvama panemiseks vajalike ettevalmistusega. Läänemaa Metsaühistu alustas maapinna ettevalmistamist, et kevadel sobivate ilmade saabumisel istutada lankidele noored puud. Läänemaa Metsaühist...